Agnete Saba:

– Dovden ahte ledjen beahttán olles Norgga

Bálggis Eurovišuvnna finála olis ballui dohpahallamiin dábálaš eallimii lea leamaš guhkki Agnete Sabai. Dál dovdá viimmat iežas doarvái gievra musihkain bargat fas. Ja dál máhttá maid hállat dan birra.

FOTO: Astrid Waller
FOTO: Astrid Waller Vis mer
Publisert
Sist oppdatert

Rievtti mielde lei illumuitalus. Čáppa, čuvgesvuovttat nieida dipma Finnmárkosuopmaniin gii ráhkistii lávlut, ja gii lei joavkkus čuojahan skihpáriiddisguin nuoraidskuvlla rájes ruovttogielddas Unjárggas. Na, mánáidgárddis juo lávii Agnete hoigat stuoluid ja bevddiid eret vai beasai lávddi dahkat iežas ovdanloaiddasteapmái.

LES DEN NORSKE VERSJONEN HER!

Eará oktavuođain ii beroštan earáid fuomášumis. Ii son lean hállái, ii ge guoimmuhan muđui, muhto go lávdái bođii, de rievddai.

– Lei dušše okta čuojahanjoavku skuvllas, ja mii láviimet čuojahit earáide guhkesbottus, muitala Agnete «The Black Sheeps» ja Unjárgga nuoraidskuvlla áiggis. FOTO: Lise Åserud/NTB
– Lei dušše okta čuojahanjoavku skuvllas, ja mii láviimet čuojahit earáide guhkesbottus, muitala Agnete «The Black Sheeps» ja Unjárgga nuoraidskuvlla áiggis. FOTO: Lise Åserud/NTB Vis mer

Go joavku «The Black Sheeps» vuittii MGP junior 2008:s bivnnuhis lávlagiin «Oro jaska Beana», de dát lei dušše álgu. Njeallje njealljenuppelot jahkásačča šadde beakkálmasat ija badjel, ja vuite vel seammá jagi Spellemann-bálkkašumi «dán jagi lávlla». Maŋŋá go bođii nuppádin Norgga GP-gilvvus 2011:s, de manai Agnete viidáset «Stjernekamp»-gilvui 2014:s, ja faskkestii doppe maid 2. saji. Jagi maŋŋá vuittii «Skal vi danse» TV2:s. Dalle lei áibbas lunddolaš ahte Eurovision šattai boahtte lávki. 2016:s vulggii Agnete Stockholbmii ovddastit Norgga riikkaidgaskasaš finálas lávlagiin «Icebreaker». Na, lei han dát duođaid illumuitalus.

Muhto doppe gos beaivváš báittaša čuovgadepmosat , doppe leat maid seavdnjadamos suoivanat.

– Jáhkken ahte ledjen jápmimin

Eurovišuvnna-lávddi duohken Globenis diđii Agnete ahte sáhttá fas dohppehallat panihkkaballui goas beare. Ballu lei su givssidan dás rájes go lei moaddu-nuppelotjahkásažžan, ii ge son áibbas ádden mii dat lei. Skuvlariehkideapmi, čoavjebákčasat ja sevdnjes áigodagat mat fáhkka ihte, eai ge jávkan mo beare.

– Lei hui váivi ahte mus lei nu váttis, seammás go ellen nihkon, muitala Agnete Saba (27) čujuhettiin «The Black Sheeps» erenoamáš menestussii.

– Muhtun beaivvit in nagodan seaŋggas lihkkat. Go dohppehallen panihkkaballui, de jáhkken ahte dál jámálgan dahje vaikko jámán. Lei hui dramáhtalaš.

Dáid fámuid in sáhttán kontrolleret. Váibmocoahkkin, oaivejorran, galbma bivastagat, ii ge dovdan iežas rupmaša šat. Dasa sáhtii dohppehallat vaikko goas, ja eandalii doppe gos duođaid ii heiven.

Nu mo dás, Eurovišuvnnas Stockholmmas.

Go jearrat Agnetes lea go sus irgi, de garvvaša: – In mun nu liiko dien irgefáttás hállat. Muhto várra lea. FOTO: Janerik Henriksson / TT / NTB
Go jearrat Agnetes lea go sus irgi, de garvvaša: – In mun nu liiko dien irgefáttás hállat. Muhto várra lea. FOTO: Janerik Henriksson / TT / NTB Vis mer

«Dál ferte mánnán beassat ráfis orrut»

Dan botta go eará artisttat ráhkistedje buot fuomášumi maid fidnejedje Eurovišuvnna vahkus go ledje Globenis čoaggimin poeaŋŋaid álbmogiin, de lei áibbas jaskat Agnete beales. NRK suddjii Norgga doaivaga mediadeattus, ja go finála viimmat álggii, de lei dan mađe mystihkka čadnon Agnete dillái ahte olles Norgga álbmot vurde gealdagasas: Šattai go son lávlut obage?

– Mus lei áibbas issoras dilli, ii lean ii mange láhkai vejolaš čađahit jearahallamiid dahje háleštit olbmuiguin. Loahpas bijai eadni rájá go dajai: «Dál ferte mánnán beassat ráfis orrut». Muhto musihkka lea álo leamaš mu eallima čuovgan, ja orru várra ártet, muhto ii lean balddihahtti lávdái mannat.

Agnete moddjá.

– Ii han lean ge nu somá doppe Stockholmmas, muhto liikká, go ožžon daid moadde minuvtta lávddis, dalle dovden ahte bessen vuoigŋat.

Vaikko man ollu musihkkárat leat viggan deattus ja balus beassat. Agnetii ii lean goassege gárren molssaeaktu. FOTO: Astrid Waller
Vaikko man ollu musihkkárat leat viggan deattus ja balus beassat. Agnetii ii lean goassege gárren molssaeaktu. FOTO: Astrid Waller Vis mer

Son rápmu erenoamáš šiega olbmuid NRK-veagas, geat suddjejedje su. Liikká, daid minuvttaid lávddis mas lávllui vilges, guovtteoasat čuvllainis, de dovddai maid ahte lei dego iežas olggobealde. Ja de bođii diehtu: Norga ii beassan viidásabbot semifinálas.

– Dovden ahte ledjen olles Norgga beahttán. Mus lei nu fuones oamedovdu go ledjen váldán saji geas nu gii livččii dan ánssášit buorebut go mun. Dán maŋŋá fertejin beassat eret. Ádjánii máŋgga jagi ovdal go ledjen givron ja viimmat sáhtten máhccat. Viimmat čevllohallagohten das, maid ledjen olahan.

– Teavsttat leat mu mátki seavdnjadasas čuvgii

Siskkimusas guhkes Várjjatvuonas lea okta viessu mearragáttis. Dás, Reahpenis Unjárggas, šattai Agnete bajás. Deike ain áibbaša, erenoamážit giđđat ja čakčat. Deike vulggii Eurovišuvnna maŋŋá. Dan botta go bárožat stuhče sáddogáttis ja áhpi gearai fiervái, de váccii Agnete ain ovtta lávkki ovddos ja guokte lávkki maŋos. Sáhtii go dán stuorra seavdnjadasa geavahit masa nu? Ii orron sisdoallu sániin maid bijai báhpárii, muhto son aŋkke rájai daid.

Ádjánedje moanat jagit ovdalgo iđitguovssu viimmat bođii. Dasto beaivvit guhkko rievssatlávkkiiguin. Go vihtta jagi ledje gollán, de lei Agnete gearggus máhccat musihkkii. Dál vieččai teavsttaidis rájus.

Njukčamánu/cuoŋománu 2021 ilbmá su ođđa skearru «Tundra». Skearru namma, duottar, čilge várra agálaš girsse, muhto maiddái bajimus eanadásiid mat suddet beaivvážis.

– Gárren ii čoavdde váttisvuođaid, dat baicce duddjo eanet. In guoskka alkohola oba ge. Balan vel Paracetas, lohká Agnete. FOTO: Astrid Waller
– Gárren ii čoavdde váttisvuođaid, dat baicce duddjo eanet. In guoskka alkohola oba ge. Balan vel Paracetas, lohká Agnete. FOTO: Astrid Waller Vis mer

– Teavsttat muitalit losses áigodaga birra. Makkárin mun dovden dalle, mo mun ealán dál. Teavsttat leat mu mátki seavdnjadasas čuvgii, muitala Agnete.

Skearru olggožis oidno namma «Agnete» gollan bustávaiguin, dego davvebiekkat livčče daid gežiid dolvon. Agnete muitala ahte musihka inspirašuvdnan lea Finnmárkku luondu. Jus dan guldala, de gávdná sihke stoarpma ja goalkki.

– Luondu lei hui dehálaš mu dearvvašmahttimii. Fuomášin man roavis ja garas luondu lei, ja de oidnen sullasašvuođaid mu siskkáldas dillái. Jus mus lei baikabeaivi, de gávdnen seamma baikka luonddus. Teavsttat bohtet mu čiekŋalasas. Háliidin maid nu buori ráhkadit dán baikaáigodagas.

Agnete muitala ahte lei hui ádjás bargu beassat viidásabbot 2016’ Eurovišuvnna vuoittáhallandáhpáhusas Stockholmmas. FOTO: Astrid Waller
Agnete muitala ahte lei hui ádjás bargu beassat viidásabbot 2016’ Eurovišuvnna vuoittáhallandáhpáhusas Stockholmmas. FOTO: Astrid Waller Vis mer

– Emelie lea alo mu dorjon

Agnete lea váhkar bearrašis mas leat oktiibuot vihtta oappá/oabbábeale ja vielja/vielljabeale. Son gohčoda sin «buorren joavkun». Reahpenis ledje birrasii 20 ássi, ii lean jur buorre rockebiras. Agnete ja su golbma skihpára «The Black Sheeps»-joavkkus ohppe čuojahit YouTube bokte, ja de vel musihkkaoahpaheaddjis gii muhtumin guovllastii musihkkalanjas geahččan dihte mo barge.

FOTO: Lise Åserud/NTB
FOTO: Lise Åserud/NTB Vis mer

Joavkoskibir Emelie ja Agnete leaba leamaš skihpárat mánáidskuvlla rájes, ja Emelie čuovvulii dađistaga Agnete fárrui solokarrierii. Muhto rievtti mielde lea Emelie ollu eanet go skihpár. Son lea heaggagáddju jiekŋaábis. Dahje ávdin gátti gádjunriekkis, jus dán sáhttá govahallat.

– Emelie lea alo mu dorjon. Son lea oahppan moadde vuogi mu ráfohit go dan dárbbašan, dadjá Agnete, ja muitala ođđa video filbmemis, go olles teknihkalaš bargoveahka birastahtii su filbmenrusttegiiguin ja čuovggaiguin muhtun vuojadanbasseaŋŋas, ja Agnete fáhkka dohppehalai panihkkaballui.

– Dalle Emelie attii áibbas fuollameahttun geahčastaga, ja dajai earáide: «Allet juo dies beroš, ii leat mihkkege. Son beare lea nu.». Dalle mun ges boagustišgohten. Gal ballui gullet maiddái komihkalaš bealit.

Agnete boagusta veaháš:

– Emelies lea erenoamáš dáiddu oaidnit humora juohke áššis, dovddan iežan eanet oadjebassan go son lea mu lahka. Ii son dárbbaš leat seamma sajis go mun, ge. Munnje lea doarvái diehtit ahte lea olahanmuttus.

Beasai viimmat rievttes psykologa lusa

Agnete lea Oslos ássan uhcit eanet 2019 rájes. Go dalle go gávnnai bálgá seavdnjadasas čuvgii, de šattai maid miella bargat juoidá eará. Ii fal nu ahte diđii juste maid áiggui eallimiinnis, muhto álggii fas skuvlii, ja doppe logai populáramusihka Bachelora. Muhto dasto, 2020:s, de áddii ahte viimmat lei gearggus máhccat musihkkii. Mo lea gávdnan bálgá ruovttoluotta? Agnete čájeha Wilma gova, čáhppes njealjekilosaš duolbanjunát Petit brabancon, mii lea leamaš sutnje nu stuorra jeđđehussan das rájes go su oaččui 2016. Ja de lea vel psykologa, dieđusge, maŋimuš ráiddus.

– Mu ráva earáide geat rahčet lea ahte fertet geainna nu háleštit, ja ále ge vuollán jus it deaivva rievttes psykologa vuosttaš geahččaleamis. Rievttes psykologa gávdnat sáhttá leat váttis, muhto mun lean gávdnan ovtta gii duođaid lea veahkehan mu.

Eahpidii searvat «Hver gang vi møtes»-ráidui.

Go Agnete bivdojuvvui fárrui «Hver gang vi møtes«-ráidui, de vuos jurddašii ahte eai sus lean ge nu máŋgga lávlaga maid olbmot sáhtášedje dulkot. Ja lei vel leamaš eret nu guhkká.

– In mieđihan dakkaviđe, fertejin vuos suokkardit ášši iežainan. Nagodivččen go? Ledjen go gearggus dasa? Ja buot dehálamos: Šattašii go munnje somá? Muhto de áddejin ahte ballu dat lei hállamin. Olmmoš han ferte deaivvat dan, mii lea balddihahtti.

Artisttat bohtet ja mannet. Vihtta jagi sáhttá leat guhkes áigi. Jurddašii go Agnete goassege barggadettiin ođđa skearruin ahte olbmot várra ledje su vajáldahttán?

– Fertejin diktit áiggi duddjot gaskka olles dáhpáhussii. Ja de viggen vel iežan jeđđet dainna ahte jus muhtun oahpis mus livččii seammasullasaš ášši vásihan, de livččen mun jurddašan su birra ahte son lei gievrras olmmoš. FOTO: Astrid Waller
– Fertejin diktit áiggi duddjot gaskka olles dáhpáhussii. Ja de viggen vel iežan jeđđet dainna ahte jus muhtun oahpis mus livččii seammasullasaš ášši vásihan, de livččen mun jurddašan su birra ahte son lei gievrras olmmoš. FOTO: Astrid Waller Vis mer

– De jurddašin.

– Gal dakkár jurdagat ihte. Muhto seammás lea dát skearru juoga áibbas ođas, ahte ii leat ge nu stuorra ášši jus muhtumat leat mu vajáldahttán.

Eatni ráhkisvuohta

2020:s molssui Agnete goarggu go válddii eatnis riegádangoarggu Saba. Eadni lea mánáidgirječálli Signe Iversen, ja girji «Mánugánda ja Heike» čálii son Agnetii dalle go lei mánáidskuvlaagis. Agnete rehkenastá iežas «čuohte proseanta sápmelažžan» ja lea bajásšaddan sámegielain eatnigiellan. Son govveda eatnis «hui šiega ja jaskes nisun» ja muitala ahte eatnis doarjja lea leamaš hui mávssolaš:

– Eadni fuolaha mu ja addá munnje hui ollu ráhkisvuođa. Son lea nu ráfálaš, ja go mun lean leamaš stuorra vásáhusaid siste, de dadjá álo: «Muitte gii don leat ja gos boađát. Ja muitte manne don dán dagat.»

Ledje justa dát sánit mat jeđđe Stockholbma-vahkus, mas fáhkka ledje guovddážis nu ollu eanet áššit go ráhkisvuohta lávlumii.

– Eadni muittuhii mu ahte lei musihka birra sáhka, eai fal buot eará maidda in nagodan searvat.

Agnete dáhkida:

– Leat han somá buot dát eará áššit maid, muhto ii fal panihkkabaluin.

Friddja eallit

Pandemiija lea bissehan čájálmasmátkki plánaid. muhto áiggi mielde áigu Agnete johtit gehččiiguin ja preassain deaivvadit. Juste dakkár dilli mii muittuha Stockholmma dili. Agnete dovdá iežas máhttit dustet dakkár dili buorebut dál.

– Ain balan balus, muhto seammás lean vásihan ahte mun hálddašan dakkár dili maid, muitala.

– Juohke háve go dán nagodan, de oahpahan vuoigŋamaččaide ahte dát manná bures. Lean šaddan čeahpit guldalit. Ovdal mun dušše jotken, in ge beroštan guldalit buot mearkkaid ahte berrešin boddet.

Son muitala ahte vásiha stuorát friddjavuođa dál. Go dál sus leat rievttes reaiddut amas hehttet iežas eallimis:

– Olmmoš ferte viiddidit gierdilvuođa lanja ja vanahit iežas daid dábálaš šulššiid olggobeallái. Ja dan ii olát jus aivve soffás velleda.

Muitalus Agnete birra lea gul illumuitalus. Go goas nu beaivváš báitá dearpmi bajábealde, ja go báitá alimus almmis, de dat čuvge sevdnjes lanjaid ge.

FOTO: Astrid Waller
FOTO: Astrid Waller Vis mer

– Lean ráfon. Vuoruhan eará láhkai dál go dalle go ledjen nuorat, dadjá Agnete.

Oažžu veahki fánssain

Dadjat juo vahkkosaččat bohtet sutnje dieđut Instagramas nuorain ja fánssain geat rahčet. Sii háliidit muitalit iežaset dili birra, ja almmuhit maid Agnetii man mávssolaš lea sidjiide diehtit ahte son maid rahčá. Ja ahte son birge.

Agnete moddjá ja muitala ahte oaidná dáid dieđuid alccesis skeaŋkan:

– Lea hui mávssolaš go olbmot ná dustet rahpasit muitalit iežaset birra, ja mun geahččalan buohkaide vástidit. Go sii čállet munnje, de in šat dovdda ahte mun lean áidna olmmoš gii rahčá, ja mun doaivvun sii maid dovdet seammá.

Følg på Instagram Abonner på KK magasinet

Vi bryr oss om ditt personvern

kk er en del av Aller Media, som er ansvarlig for dine data. Vi bruker dataene til å forbedre og tilpasse tjenestene, tilbudene og annonsene våre.

Les mer